Eile oli siis klassidevaheline korvpallivõistlus. Ma oleks heameelega eile kirjutanud, kuid olin nii väsinud et koju jõudes magasin hommikuni :)
Eile toimus siis kaks mängu esimene üheteistkümnendaga ja teine kaheteistkümnendaga, kus mängis peale kõige resultatiivsema mängija Klausi ka minu õde ja Kardi ja Janeli, kes oli tegelikult võistkonna hing :D:D
Meie üllatuseks võitsime me üheteistkümnedat klassi. Lõpp oli ikka väga pingeline koguaeg oli vahe paaripunktiline. Nendel oli lõppus mitu võimalust kuid neil  ei läinud vabavisked eriti. Pärast pingelist heitlust võitsime ühe punktiga, täiega hea tunne oli siis :D
Kaheteistkümnendale kaotasime päris korralikult kuna Klaus oli ikka meist üle, me võisime teda kasvõi kahekesti peale võtta kuid millest puudu jäi oli pikkus. Korvi alt ei ulatanud vähemalt mina ühtegi korda kulpi panna pean ikka veel kasvama :D  Ma oleks julgemini mänginud, kui poleks seal mängus mu õde, kuna ma ei tahtnud eriti midagi valesti teha, sest vastane läheks oma teed aga õde tuleb ka ju koju :D
Peale mängu jooksime suht kiiresti bussi peale, millest nüüd väike kurguvalu. Täna jõin theraflud, loodan et hakkab parem :)
Varsti on veel üks mäng kümnenda klassiga, milles on meil võimalus võita, kuna seal klassis on ainult üks suht korralikult kossu mängiv poiss. Eelmine aasta oli suht nutune mäng nendega, kuna neid oli ainult kaks, üks oli Sander, teine Kaarel. Kaarel muidu mängu poiss polnudki, aga palli oskas ta välja sööta küll. Sander on enda vanusegruppis Eesti parim mängija, üllatus üllatus me kaotasime neile, kuigi meid oli poole rohkem :D:D
Õnnelik olen veel selle üle et eile tulid meie klassist kaks tüdrukut meile kaasa elama, ning nad viitsisid tervelt kaks mängu saalis istuda ning meid ergutada. Suur aitähh neile, Angela ja Maarika :) :)