no ma üritan enam mitte vihane olla.. sest eelmisest postitusest pole eriti pikka aega veel möödas, aga olen üksi toas ja see on parim võimalus kirjutamiseks, ilma et keegi segaks...
käisime setomaal, seal oli kõik see murde värk ja täiega vinge, müüdi kodukalja ja õlu, sealt ostsin endale ka parmupilli, mida siin vahel mängin :) esimesed mingii.... paarsada korda sain selle metallasjaga vastu hambaid, aga ikka mängin edasi :D

igatahes eelmises postis jutustasin ma ullult pikalt sellest kuidas me elvise sõnul surma petsime, ma veel täiega pikalt kirjutasin, niipea seda ei taha uuesti kirjutada, see õige tunne on vaid üks kord...