Üle pika aja pole olnud ma plusskraadide üle nii õnelik kui nüüd. Enam ei pea toas kasukaga redutama :D
Suure sooja puhul käisime Taaviga helaril külas, rääkisme olnust ja elust. Tagasisõites veeres üks auto meist mööda, keris akna lahti ja näitas mulle et olen ikka püsti hull, mis teha, mõni on sündinud mootorraturiks, isegi keset talve näitab see välja .
Paar kilometrit edasi ütles kaasõitja mopeed üles, istusime ja mõtlesime, parandasime ja leiutasime, kuid pauku sealt torust ei tulnud. Lõpuks helistasin madisele kes pehmelt meid üle lasi ja lootuses pimedasse ootama jättis.
Hiljem läksime esimese naabri juurde abi paluma, remontisime ja lõpuks see siis juhtuski, taavi keeras kõik pekki, õnneks oli naaber nõus taavi koos mopeediga äratooma minupoole. Ise tagasiteel mopeediga sõites olin nagu baleriin motikaga jäätunud teel, esituli ei seleta ka midagi :D
Kutsusin taavi tuppa, sõime siis tuli taavile isa järgi ( mopeed jäigi minukaela).
No comments:
Post a Comment