Head emadepäeva ;)

Ükskord keegi küsis koolis olles, mis me keemia tunis tegime?
 Süütu küsimus iseenesest, kui ma ei mäletanud. Ma pingutasin väga kõvasti, luues erinevaid seoseid , et ometi meelde tuletada, mis me seal tegime? Siis jõudis mulle kohale tõsiasi, et päevad liuglevad kui sulg mööda või vulisevad kui vesi ojas, kõik on samasugune. Raske on jooksvast veest, nüüd see MISKI leida, nii on ka selle päevaga. Kõige imelikum  oli veel see, et see kemia tund ei toimunud, mitte nädala ega paar päeva tagasi, vaid paar tundi tagasi. Tekkis küsimus, kui ma ei mäletanud mis ma tegin kaks tundi tagasi, kas ma üldse enam miskit noorusest mäletan, või vuliseb ka märkamatult mööda?

Kuid, tahtsin asjast ka kirjutada, täna kooli trepist üles tulles, nägin muhedat algklassi õpilast, kellel pisike ilus potilill kaasa, tundisin temas natuke ennast ära. Mingitel pühadel ikka kodus öeldi, et viisakas on lilli viia, alati polnud Ma sellega nõus, tahtsin ikka olla nagu teised, lillega kooli minnes oli kuidagi erinev tunne, et nagu mis mul viga on et lilli viin? Kuid, siis see poiss läks klassi, seisatasin hetkeks, et kuulata, mis pisike vapper poiss edasi teeb. Ta astus reipalt klassi ja soovis õpetajale: HEAD EMADEPÄEVA :)  Õpetaja muidugi parandas teda et täna siiski naistepäev, ei saanud mina koolis oldud veel kümmet minutitki ja juba sain näo naerule :)
Aga minupoolt  siis head naistepäeva :)
T.M